Materjal: süsinik-, legeeritud ja roostevaba teras;väga kõvad tööriistaterased;alumiinium;messing ja vask;ja kõrge temperatuuriga sulamid

Töötlemine: stantsitud või vaba sepistamine

KaalKaal: 1-1000KG

Töötlemisvõimsus: läbimõõt 10mm-6000mm

Sepistamine on tootmisprotsess, kus metalli pressitakse, pekstakse või pressitakse suure surve all tugevateks osadeks, mida nimetatakse sepisteks.Protsess viiakse tavaliselt (kuid mitte alati) läbi kuumalt, kuumutades metalli enne töötlemist soovitud temperatuurini.Oluline on märkida, et sepistamisprotsess erineb täielikult valamise (või valu) protsessist, kuna sepistatud osade valmistamiseks kasutatavat metalli ei sulatata ega valata kunagi (nagu valuprotsessis).

Sepistamisprotsessiga saab luua osi, mis on tugevamad kui mis tahes muu metallitöötlemisprotsessi käigus toodetud.Seetõttu kasutatakse sepiseid peaaegu alati seal, kus töökindlus ja inimeste ohutus on kriitilise tähtsusega.Kuid sepistatud osi võib harva näha, kuna tavaliselt monteeritakse osad masinate või seadmete sees, nagu laevad, naftapuurimisrajatised, mootorid, autod, traktorid jne.

Kõige tavalisemad metallid, mida saab sepistada, on järgmised: süsinik-, legeer- ja roostevaba teras;väga kõvad tööriistaterased;alumiinium;titaan;messing ja vask;ja kõrgtemperatuurilised sulamid, mis sisaldavad koobaltit, niklit või molübdeeni.Igal metallil on erinevad tugevus- või kaaluomadused, mis sobivad kõige paremini konkreetsete osade jaoks, mille määrab klient.

Temperatuuri järgi jaotatakse sepistamine kuum-, sooja- ja külmsepistamiseks.

Kuigi vastavalt oma vormimisprotseduuridele võib sepistamise klassifitseerida ka vaba sepistamiseks, stantsimiseks ja spetsiaalseks sepistamiseks.

Sepistamisosi kasutatakse laialdaselt sellistes tööstusharudes nagu lennukid, diiselmootorid, laevad, sõjavägi, kaevandustööstus, tuumaenergia, nafta ja gaas, keemia jne.